Vanemuise sümfooniaorkester, solist Hans Christian Aavik (viiul), dirigent Risto Joost

Neljapäev, 14. november kell 19.00

Põlva Kultuurikeskus

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER

DIRIGENT RISTO JOOST

SOLIST HANS CHRISTIAN AAVIK (viiul)

KAVAS

Heino Eller „Pidulik avamäng” D-duur

Felix Mendelssohn Bartholdy (1809–1847) Viiulikontsert nr 2, e-moll, op.

64 (1844)

I. Allegro molto appassionato

II. Andante

III. Allegretto non troppo – Allegro molto vivace Solist HANS CHRISTIAN AAVIK

Vaheaeg

Johannes Brahms (1833–1897) Sümfoonia nr 1, c-moll, op. 68 (1876) I. Un poco sostenuto – Allegro – Meno allegro II. Andante sostenuto III. Un poco allegretto e grazioso IV. Adagio – Più andante – Allegro non troppo, ma con brio – Più allegro

 

Hans Christian Aavik (1998) on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristuva kõlaga tähelepanu äratanud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas. Ta on 2022. aasta Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi I preemia laureaat. Lisaks kahele eripreemiale pälvis ta lepingud Nordic Artist Management’i ja Orchid Classicuga ning on järgnevatel hooaegadel tihe külaline Skandinaavia tipporkestrite ees. Aavikut tunnustati 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga, Saksamaa Usedomi Muusikafestivali prestiižika muusikapreemiaga ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitliga. Hooajal 2023/24 soleerib Aavik teiste seas ERSO, Eesti Festivaliorkestri, Württembergi Kammerorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Odense Sümfooniaorkestri, Uppsala Kammerorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, Eesti Sinfonietta ning Brandon Hilli Kammerorkestri ees. Dirigentidest teeb ta koostööd Neeme Järvi, Paavo Järvi, Risto Joosti, Mihhail Gertsi, Andres Kaljuste, Olari Eltsi, Maria Seletskaja, Oksana Lynivi ja teistega. Koostöös Tallinna Kammerorkestriga toob Aavik 2024. aastal publiku ette kontserdisarja „Aavik Salzburgis”, mis keskendub Mozarti viiele viiulikontserdile.

Aavik alustas viiulimänguga 5-aastaselt Tabasalu Muusikakoolis (õp. Piret Kreek) ning jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Kaido Välja juhendamisel. 2017. aastast õppis ta Saksamaal Frankfurdi Muusika- ja Esituskunstide Akadeemias prof. Erik Schumanni viiuliklassis ning kammermuusikat prof. Angelika Merkle juures. 2021. aastal täiendas end samal ajal ka Viini Muusika- ning Kunstide Eraülikoolis maestro Julian Rachlini ning prof. Evgeni Sinaiski juures. Alates 2022. aastast õpib Kronbergi Akadeemias. Täiendanud end Iván Fischeri, Christoph Eschenbachi, Cristian Macelaru, Kirill Gersteini, Steven Isserlise, Sophia Rahmani, Enrico Pace jpt meistrikursustel. Aavik mängib Eesti Pillifondi ning perekond Sapožnini lahkel loal Giovanni Paolo Maggini viiulil (valmistatud ca 1610 Brescias, Itaalias) ning Victor Fétique poognaga (valmistatud ca 1930 Prantsusmaal).

 

Risto Joost on alates 2020. aasta sügisest Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, 2009. aastast Rahvusooper Estonia koosseisuline dirigent. Ta on juhatanud mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud orkestreid nagu Bergeni Filharmoonikud, Veneetsia Teatro La Fenice orkestrit, Peterburi Maria Teatri orkestrit, Sevilla Kuninglikku Sümfooniaorkestrit jt. Eestis olnud Tallinna Kammerorkestri peadirigent (2013–2019), juhatanud Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit jt. Samuti on Joost seisnud dirigendina mitmete kõrgelt hinnatud kooride ees:

Madalmaade Kammerkoor (peadirigent 2011–2015), Leipzigi MDR Raadiokoor (kunstiline juht 2015–2019), Rootsi Raadio koor, Ars Nova Copenhagen jt.

Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina on Joost algatanud koostöö Heino Elleri Muusikakooliga iga-aastase kontserdi „Tulevikumuusikud” näol, lisaks on ta üks Vanemuise hooaja avafestivali eestvedajatest ning on ellu kutsunud iga-aastase hingedepäeva kontserdi traditsiooni. Samuti on Joost publiku ette toonud ooperilavastusi nii maailmaklassika kui kodumaiste algupärandite seast, nende hulgas Mozarti „Don Giovanni” (2021), Wagneri „Tristan ja Isolde” (2022), Händeli „Julius Caesar” (2023), Puccini „Turandot” (2024), Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan” (2022), Kaumanni „Kaubamaja” (2022) ja Tambergi „Cyrano de Bergerac” (2023).

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Joosti aasta muusikuks 2018 kõrgete väärtuste kandmise ja edasiandmise eest muusikas.

2006 ja 2016 pälvis Eesti Muusikanõukogu helikunsti sihtkapitali aastapreemia, 2011 Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia ning 2022 Eesti Teatriauhindade muusikaauhinna.

Hooajast 2024/2025 alustab Joost ühtlasi tööd Saksamaal Württembergi Kammerorkestri peadirigendina.

Vanemuise sümfooniaorkestri lugu

Vanemuise muusikateatrile pani aluse August Wiera, kes oli Vanemuise asjaarmastajalikul perioodil teatrijuht (1878–1903). Wiera osa eesti lavamuusika arengus on silmapaistvam, kui võiks iseõppijalt eeldada.

Tema eestvedamisel esietendus aastal 1883 Vanemuises Pius Alexander Wolffi draama „Preciosa”, millele Carl Maria von Weber oli kirjutanud ooperliku avamängu ja rea muusikanumbreid. Seda sündmust ongi hakatud pidama nii Vanemuise ja ka eesti muusikateatri sünnipäevaks. Tänu Wiera muusikaarmastusele jõudsid Vanemuise lavale nii operetid kui ka laulumängud. 1899. aastal jõudis Vanemuise lavale ka esimene ooper – Étienne Méhuli „Joosep Egiptuses”. Kui Vanemuisest 1906. aastal professionaalne teater sai, keelas teatri vastne juht Karl Menning asjaarmastajalikul tasemel tehtud muusikalavastused ära. Tartu orkestri- ja kontserdielu edendamisel on aga suuri teeneid Aleksander Lättel, kes 1900. aastal asutas siin Eesti esimese sümfooniaorkestri. Pärast Lätte tagasitõmbumist jätkas tema tööd dirigent Samuel Lindpere, kelle eestvedamisel asutati 1908. aastal Vanemuise sümfooniaorkester, esimene kontsert toimus 7. mail. Orkester esines teatrihooaegade suvisel vaheajal aiakontsertide nime all. Kavades oli esikohal klassikaline muusika. Veelgi suurem tõus Tartu kontserdielus sai alguse 1911. aastal koos Juhan Aaviku tulekuga Vanemuise orkestri dirigendiks. Kavas olid maailma sümfoonilise muusika tippteosed. Näiteks 1912. aasta suvel kanti ette kõik Beethoveni sümfooniad (välja arvatud üheksas) ning 1915. aastal oli orkester esinenud tervelt 95 korda. Pikka aega juhatas Vanemuise sümfooniaorkestrit Juhan Simm (peadirigent 1914–1916 ja dirigent aastatel 1916–1941). 1935. aastal sai Vanemuise teatri muusikajuhiks Eduard Tubin, kes juurutas igakuise talviste sümfooniakontsertide tava. Tänu Baltimaade ühele rikkalikumale noodikogule kujunes repertuaar erakordselt laiahaardeliseks. Pärast II maailmasõda, kui Vanemuise maja oli hävinud, suur noodikogu tuhaks põlenud ning paljud vanemuislased Eestist lahkunud (sh dirigent Tubin), seisid Vanemuise orkestri ees Jaan Hargel (1944–1966), Raivo Kursk (1943–1949), Aleksei Dolgušin (peadirigent aastatel 1945– 1951) ja Aadu Regi (1945–1951). Orkester koosnes sel perioodil väga erineva ettevalmistusega muusikutest, ent sellest hoolimata on ajalukku läinud muusikaliselt väga õnnestunud lavastusi. 1960.–1970. aastad olid õnnelikud Vanemuise teatrile tervikuna. Kaarel Irdi juhitud Vanemuine sai tuntuks terves Nõukogude Liidus, külalisesinemisi toimus palju ka välismaal. Teatri repertuaaris oli rohkelt eesti algupärandeid, Kaarel Ird tõi muuhulgas lavale terve rea Vanemuise tellimusel valminud ning teatrilukku läinud Veljo Tormise teoseid: „Luigelend” (1966), „Meestelaulud” (1966), „Külavahelaulud” (1972) ja „Naistelaulud” (1977).

Muusikatrupis ja orkestris täienes solistide koosseis, kriitika oli kiitev nii Eestis kui ka gastrollidel. Peadirigendina seisis Vanemuise orkestri ees sel perioodil Erich Kõlar (Vanemuises 1952–1999, peadirigent aastatel 1957–1980 ja 1981–1984). Dirigentidena olid pikka aega ametis Valdeko Viru (1969–1991) ja Endel Nõgene (1974–1980 dirigent, 1980–1981 peadirigent, 1987–1999 peadirigent ja muusikajuht).

Uue aastatuhande algul vahetusid peadirigendid tihti: aastatel 1999–2004 juhtis orkestri tööd Mihkel Kütson, 2004–2006 Hendrik Vestmann,2006–2007 Toomas Vavilov, aastatel 2008–2011 taas Mihkel Kütson.

1993–2015 töötas Vanemuises dirigendina Lauri Sirp. 2011–2020 oli teatri peadirigent Paul Mägi, kelle initsiatiivil salvestas orkester teatritöö kõrvalt mitmeid sümfoonilisi teoseid, mis anti välja CDplaatidena.

Alates 2014. aastast töötavad teatris dirigentidena Martin Sildos ja Taavi Kull. 2020. aasta sügisest on teatri muusikajuht ja peadirigent Risto Joost. Kasutatud kirjandus: „Vanemuise muusikateater aegade peeglis. 150 valitud lavastust.”

Koostanud Virge Joamets. Tartu: Vanemuine, 2020.

Vaata lisa: kultuurikeskus.ee