Viltuse maja saladused

Tartmus on Lõuna-Eesti suurim kunstimuuseum, mis on avatud ja külalislahke, täis põnevaid kohtumisi nii uuema kui vanema kunstiga 20. ja 21. sajandist. Tartmus ehitab sildu mineviku ja oleviku vahele ning räägib kaasaja inimesega täna tähtsatel teemadel. Tartmus asutati 1940. aastal kaasaegse kunsti kogumiseks, säilitamiseks ja tutvustamiseks.   Tartmus elab Tartu Raekoja platsi viltuses majas, mis on ehitatud 1793. aastal. Soise Emajõe kalda tõttu on maja vajunud viltu 5,8-kraadi. Seega on maja  rohkem viltu kui Pisa torn. Muuseumis asub ka laia valikuga kunstiraamatute pood, kus leiab lugemist nii kunstihuviline kui ka -professionaal. Raamatupoes on olemas kõik viimastel aastatel Eestis kirjastatud kunstiraamatud, samuti leidub rohkelt eesti kunstist inspireeritud meeneid mälestuseks või kingituseks.

„Ilmar Malin. Igaviku hõõg” toob vaatajani valiku teoseid Eesti esisürrealisti Ilmar Malini iseäraliku käekirjaga loomingust. Lisaks mõnedele kunstniku tuntumatele maalidele pakub näitus võimalust tutvuda teostega, mida pole varem avalikult eksponeeritud.

2024 tähistatakse saja aasta möödumist ühtaegu nii sürrealismi kui ka Ilmar Malini sünnist. Neile tähtpäevadele pühendatud näitus „Ilmar Malin. Igaviku hõõg” keskendub kõige pikemale perioodile Malini loomekarjääris.

Sürrealismi uueks luues ühendab Ilmar Malin oma loomingus huvi alateadvuse vastu ja kaasaegse teaduse avarduvad horisondid. 1960. aastate keskpaigas toimub kunstniku loomingus murrang, mille järel ta pühendub sürrealismile ja esile kerkib talle iseloomuliku käekirjaga kujundikeel. Seda iseloomustavad suured kontrastid – ühes kompositsioonis kohtuvad hõõguvad kumad, pimedad tühimikud, hetk ja igavik, bioloogilised mikro-struktuurid ja kosmiline avarus.

Kuraator: Mae Variksoo
Näituse kujundus: Mari Kurismaa
Graafiline disain: Katrin Nõu
Tõlge: Peeter Talvistu
Keeletoimetajad: Anti Saar & Richard Adang

„Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Näitus on osa Tartu Kunstimuuseumi korraldatud laiemast näituseprogrammist „Sürrealism 100“, mis on pühendatud sürrealismi manifesti 100. juubelile. Näituseprogrammi kuuluvad veel Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritavad Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA. Elukeeris“ ja Eesti karikatuurikunstile keskenduv „Initsiatiiv altpoolt. Eesti 80ndate karikatuur“. Lisaks avatakse 4. aprillil Eesti Rahva Muuseumis rahvusvaheline näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“.

Sarja Tartu 88 seitsmes näitus „Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” on kultuurilooline pilk nõukogude perioodi eluolu ühele kõige vastuolulisemale valdkonnale – huumorile.

1986. aastal toimus Tartu Kunstimuuseumi toona Vallikraavi tänaval asunud näitusesaalides Tallinnfilmi Sürrealistide nime taha koondunud karikaturistide näitus. 15 312 külastust kogunud näitus osutus Tartu Kunstimuuseumi ajaloo tõenäoliselt kõige populaarsemaks väljapanekuks. Huumoriajakirja Pikker tiraaž oli samal ajal 70 000. Tartu rajoonilehe Edasi huumorirubriiki Herilane luges 80% lehelugejatest. Huumori järgi valitses kustutamatu nälg.

Näituse „Initsiatiiv altpoolt” juhatab sisse 70ndate algul Tartu Ülikoolis koondunud noorte karikaturistide kollektiiv NAKS, väljapanekust ei puudu loomulikult sellised klassikalised episoodid nagu Heiki Ernitsa Uljanovite perekond, Priit Pärna raamat „Tagurpidi” ning Eesti kunstiajaloo kõige kuulsam karikatuur „Sitta kah”.

Nõukogude režiimi lõpuga lõppes ka omapärane huumorikultuur, et toonaseid kunstiprotsesse ei maksa aga alahinnata, on näitusel palutud osalema kaks 80ndatel sündinud kunstniku Flo Kasearu ja Jass Kaselaan, kelle loomingus kuraatori arvates Eesti sürrealism tänapäevases vormis edasi elab.

Kuraator: Indrek Grigor
Graafiline disain: Laura Merendi
Koordinaator: Kristlyn Liier
Tõlge: Peeter Talvistu
Keeletoimetajad: Eva Lepik & Richard Adang

Osalevad autorid:
Tallinnfilmi sürrealistid: Heiki Ernits, Rao Heidmets, Vahur Kersna, Miljard Kilk, Kalju Kivi, Mati Kütt, Hillar Mets, Priit Pärn, Tõnu Talivee, Riho Unt, Hardi Volmer

Karikaturistide kollektiiv NAKS: Andres Ader, Viljar Ansko, Hiie Ivanova, Raul Kilgas, Silja Kudisiim, Tõnu Lepp, Peeter Paris, Heiki Raudla

Ning: Harry Egipt, Rein Lauks, Jaak Lõhmus, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Andrus Peegel, Ilja Popovits, Elle Tikerpäe, Aarne Vasar, Kurti Vool

„Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Näitus on osa Tartu Kunstimuuseumi korraldatud laiemast näituseprogrammist „Sürrealism 100“, mis on pühendatud sürrealismi manifesti 100. juubelile. Näituseprogrammi kuuluvad veel Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritavad „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ ja Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA. Elukeeris”. Lisaks avatakse 4. aprillil Eesti Rahva Muuseumis rahvusvaheline näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“.

Kris Lemsalu iskunäitus „DONATELLA. Elukeeris” on Eesti kunsti ühe säravaima rahvusvahelise tähe esimene isikunäitus Tartus.

Lisaks Lemsalu tõlgendusele Tartus igavesse suudlusse jäätunud purskkaevust, tuleb näitusel esmaesitlusele koostöös Johanna Ulfsakiga valminud eluloofilm „Vana klaver ” ning valik värskeid joonistusi koos mõne varasemast tuttava installatsiooniga.

Nii enda kui oma teoste silmatorkavate kostüümide poolest tuntud Kris Lemsalu kombineerib oma teostes portselani karusnaha, villa, tekstiili, silikooni, leidobjektid, helid ja teised materjalid isemeelse huumoriga sürrealistlikeks stseenideks, mis on niisama peadpööritavalt sümbolistlikud kui lustlikud.

Kris Lemsalu (s 1985) elab ja töötab teljel New York ning Tallinn. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias, Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Lemsalu oli Eesti paviljoni kunstnik 58. Veneetsia Kunstibiennaalil (2019) ning pälvis vahetult enne seda kodumaal tähelepanu Tamara Luugi poolt Tallinna Kunstihoones kureeritud duo näitusega „Kaunitar ja koletis” koos maalikunsti klassiku Tiit Pääsukesega. Lemsalu viimane suurem näitus Eestis oli koos Kyp Maloneiga Tallinnas Kai kunstikeskuses „Love Song Sing Along (Once Again With Feeling!)” 2020. aastal.

Kuraator: Indrek Grigor
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Kristlyn Liier
Tõlge: Peeter Talvistu
Keeletoimetajad: Eva Lepik & Richard Adang

Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA. Elukeeris” kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Näitus on osa Tartu Kunstimuuseumi korraldatud laiemast näituseprogrammist „Sürrealism 100“, mis on pühendatud sürrealismi manifesti 100. juubelile. Näituseprogrammi kuuluvad veel Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritavad „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ ja Eesti karikatuurikunstile keskenduv „Initsiatiiv altpoolt. Eesti 80ndate karikatuur“. Lisaks avatakse 4. aprillil Eesti Rahva Muuseumis rahvusvaheline näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“.