Armastuse klavikord

Autor: Meelis Friedenthal
Lavastaja: Lembit Peterson

Kunstnik: Riina Vanhanen
Muusikalised kujundajad: Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe

Osades: Maria Teresa Kalmet, Karel Käos, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Jonathan Peterson, Rea Haljasmäe, Mare Peterson
Muusikud: Anna-Liisa Eller (Psalteerium, kannel) ja Taavi Kerikmäe (cembal dámour, klavikord)
 

„Armastuse klavikord” esitab loo vanast ja noorest armastusest, inimlikest sidemetest ja pärandist, mida rooste ei söö ja koi ei pure. Muusika teeb mõnikord nähtavaks maailma igapäevaste asjade taga, tuletab meelde minevikku ja juhatab tulevikku. See lugu viib vaatajad kaasa mõtlema sellele, mida me teeme praegu, ja sellele, mis jääb meist maha. Kolmsada aastat tagasi said kokku Eesti, Rootsi ja Saksa traditsioonid, mida kannavad edasi järgmised põlvkonnad ka tänasesse päeva.

 

Lavastaja Lembit Peterson:

“See näidend kõneleb barokiajastul Tartus ja hiljem Stockholmis elanud saksa rahvusest heliloojast David Kellnerist. Teeb seda aga ootamatust (ja kohati isegi koomilisest) vaatenurgast. David Kellner – helilooja, sõdur, poeet, muusikaõpetaja – oli ka pandimajapidaja. Viimane amet võimaldas tal materiaalselt toime tulla. Näidendi tegevus keskendubki Kellneri maise vara jagamise ümber. Tema surma järel toimub allesjäänu revideerimine ja jagamine: kogunevad tema ande austajad,  õpilased, pärijad... Kuuleme ka Taavi Kerikmäe ja Anna-Liisa Elleri elavas ettekandes  David Kellneri helioomingut. Nii saabki publik osa David Kellneri mitmekülgsest – maisest ja vaimsest – pärandusest.

David Kellner (1670–1748) oli äärmiselt huvitava helikeelega barokkmuusika helilooja, J.S. Bachi kaasaegne. Kellner on eelkõige tunnustatud oma rahvusvaheliselt mõjuka muusikateoreetilise numbribassi õpiku kaudu, millest on tehtud arvukalt tõlkeid ja uustrükke. Kellneri vähesest säilinud muusikapärandist on kuulsaim tema suurepärane lauto- (ja klaviiri)muusika kogumik.

Vähe teada on fakt, et Kellner veetis olulised kujunemisaastad Tartus: õppis Tartu ülikoolis, abiellus Tartus, samuti oli ta oma kasutütre Regina Swartzi, hilisema rahvusvaheliselt tuntud poeedi ja helilooja muusikaõpetaja. Regina Swartzi loetakse esimeseks Eesti naispoeediks. Kellner on Eestiga seotud ka Põhjasõja kaudu, võideldes pikalt Rootsi vägedes Vene sissetungi vastu.

Muusikaline kujundaja Taavi Kerikmäe: “David Kellneri loomingu asetamine seosesse Eesti ja Tartuga lisab meie barokkperioodi muusikalukku põneva uue tahu. See avab kultuurilisi seoseid Eesti ja Põhjamaade, samuti Eesti ja Lääne-Euroopa barokkperioodi tipploojate vahele turbulentsel Põhjasõja perioodil.”

Kellneri elukäigul põhinevat lavastust raamib tema tundlik helikeel. Lavastuse muusikaline kujundus on esitatud ajastukohastel instrumentidel elavas ettekandes – sealjuures kõlab cembalo d'amour, algsete jooniste järgi käesoleval aastal eritellimusel ehitatud muusikainstrument. Cembalo d'amour oli Kellneri kasutütrele Swartzile aastal 1721 omaaegse Euroopa ühe kuulsama pillimestri Silbermanni poolt valmistatud (tänapäevaks kadunud) klavikord.

Esietendub Tartus TÜ muuseumi valges saalis ja kuulub Tartu 2024 põhiprogrammi.