Pass / Lüdigi saali kevadhooaeg 2025

Lüdigi saali kevadhooaeg 2025

11. jaanuar 2025 PUULUUP

Hiiu kandle duo Puuluup sai alguse aastal 2014 ja selle liikmed on Ramo Teder (sooloartistina Pastacas) ja Marko Veisson (kes on ka antropoloog). Nende esimene album “Süüta mu lumi” ilmus 2018 ja teine album “Viimane suusataja” 2021.

Lisaks arvukatele esinemistele Eestis on nad üles astunud Belgias, Hiinas, Hispaanias, Horvaatias, Indias, Inglismaal, Itaalias, Jaapanis, Kanadas, Koreas, Leedus, Lätis, Makedoonias, Norras, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, Soomes, Taiwanis, Tšehhis, Tšiilis, Ukrainas, Ungaris ja USAs.

Koos ansambliga 5MIINUST osalesid nad 2024. aastal Eesti esindajana Eurovisiooni lauluvõistlusel Rootsis ja pääsesid finaalvooru. Vahetult enne seda ilmus neil ka ühine album “Kannatused ehk külakiigel pole stopperit”.

Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja kaasaegsete muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, undergroundi ja popiga. Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi. Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektrooniliselt võimendatud kajad, koputused, kriuksud ja krabinad. Muusika on kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume, hiilides muistsete Vormsi talharpamängijate kambrites ja kandub neist edasi. Kõlab traditsiooniga impregneeritud omaloomingut, viiteid pungiklassikale ja õpetliku sisuga romantilist neozombiepostfolki.

Mehed ise sõnavad oma loomingu kohta tagasihoidlikult nii: “Meie peamine sõnum rahvamuusika kontekstis on see, et vaadake, hiiu kandlega saab teha igasuguseid asju, õppige pilli ning tehke oma muusikat. See on see, milles meist võiks rahvamuusikale kasu olla.”

21. veebruar 2025 Vabariigi aastapäeva kontsert

Liisi Koikson trio

Liisi Koikson (sündinud 4. juunil 1983 Kilingi-Nõmmes) on eesti laulja, näitleja ja lauluõpetaja.

1993. aastal võitis ta 8–10-aastaste vanuserühmas Eesti Televisiooni lastelaulukonkursi "Laulukarussell".

Ta on laulnud mitut laulu- ja tantsupidude tunnuslugu, näiteks "Puu on puude kõrgune", "Viire takka" ja "Tuulevaiksel ööl".

Liisi Koikson lõpetas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi. Tema esimene lauluõpetaja oli aastatel 1991–1999 Toomas Voll. 2006. aastal lõpetas ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (pop-jazz laulu erialal Mare Väljataga klassis). Aastatel 2011–2014 õppis ta Londonis Tech Music Schoolis (University of West London), kus omandas bakalaureusekraadi. Koikson on võtnud eratunde Zoja Hertzilt.

Töö ja looming

Liisi Koikson on töötanud Heino Elleri nimelises Muusikakoolis lauluõpetajana ning Eesti Nuku- ja Noorsooteatris.

Ta on mänginud muusikalides "Evita", "Aida", "Helisev muusika", "Georg" ja "Jeesus Kristus superstaar" ning osalenud lauluvõistlustel "Laulukarussell", "Estvokaal", Raimond Valgre lauluvõistlus ja "Eurolaul". Koikson esindas 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel taustalauljana Maltat.

Liisi Koikson mängis naispeaosa filmis "Detsembrikuumus".

Raun Juurikas (sündinud 27. veebruaril 1982 on eesti džässpianist, helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja pedagoog. Lisaks pedagoogitöö. Raun Juurikas mängib ansamblites Slow Motion Orchestra ja Trio Solemnis, teeb tihedat koostööd Mihkel Mälgandi, Ahto Abneri, Toomas Rulli ja Liisi Koiksoniga. Raulil pole rahulikke aegu, kogu aeg on midagi uut käsil. Süntesaatorimaastiku "halliks kardinaliks" nimetatud Raun Juurikat on alati huvitanud elektrooniliste ja akustiliste helide ühendamine.

Martin Petermann on mitmekülgne trummar. Martin on tegev erinevates koosseisudes nagu Liisi Koikson & Bänd, NÖEP, Angus, Alfa Collective, Tobias Tammearu Trio, Johannes Laas 5tet jpt. Ta on omandanud muusikalise hariduse nii Otsa, Elleri koolis kui ka Eesti Muusika ja Teatriakadeemias.

8. märts 2025 Naistepäevakontsert

Laval Martin Karu (kontratenor), Villu Vihermäe (viola da gamba) ja  Reinut Tepp (klavessiin).

Martin Karu on noor Eesti kontratenor, kelle lauljakarjäär kogub hoogu nii kodu- kui rahvusvahelistel lavadel. 

Martin alustas lauluõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, kus tema juhendajateks olid Risto Joost ning Eha Pärg. Tema õpingud jätkusid Londoni Guildhall School of Music & Drama’s rahvusvaheliselt tunnustatud kontratenor Andrew Wattsi juures, kelle juhendamisel omandas Martin Karu nii bakalaureuse (2022) kui ka magistrikraadi (2023). 

Vaatamata Martini noorusele on tema lavakogemus väga mitmekesine, ulatudes renessansist nüüdis- ja eksperimentaalse muusikani, kammerlaulust suurvormide ettekanneteni. Viimaste hulka kuuluvad näiteks nii J. S. Bachi “Matteuse passioon” kui “Johannese passioon”, aga ka G. F. Händeli oratooriumid “Messias” ja “Jephta”. 

2023. aastal debüteerib Martin Karu ooperisolistina. Tema esimeseks lavarolliks on nimitegelane G. F. Händeli ooperis “Julius Caesar” Vanemuise teatris (esietendus 4.11). Sama aasta olulisemate ülesastumiste sekka võib lugeda veel ka koos Corelli Barokkorkestriga aset leidnud esimest täispikka soolokontserti (vaimulikud kantaadid, sh A. Vivaldi “Nisi Dominus”), soleerimist Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontserdil Tartus, ja kevadist osalemist Händeli ooperi “Rinaldo” kontsertettekandel Baroquestock festivalil Londonis. 2022. aastal esines ta Music at Oxford festivalil Inglismaal, Arvo Pärdi teosega "My heart's in the Highlands".  

Martin on pälvinud mitmeid stipendiume ja tunnustusi. 2020. aastal autasustas president Kersti Kaljulaid teda noore õpetlase stipendiumiga. Lisaks on ta Hans Teetlausi fondi stipendiaat, Muusikute fondi PLMF preemia "Noor laulja 2020" laureaat ning 2022. aastal Londonis toimunud Händeli laulukonkursi poolfinalist. 

Villu Vihermäe on õppinud tšellot Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dotsent Henry-David Varema juures. Aastatel 2008–2011 täiendas ta end  Leipzigi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis professor Peter Hörri juhendamisel, lisaks on ta osalenud erinevatel meistrikursustel.

Villu Vihermäe on pälvinud III koha August Dombrovska nimelisel keelpillimängijate konkursil Riias (1998), III koha ESTA keelpillimängijate konkursil Tallinnas (2003), III koha ja kahel korral I koha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusika konkursil (2004, 2006 ja 2011).

Ta on esinenud solisti ja kammermuusikuna Baltimaades, Saksamaal, Austrias, Itaalias, Inglismaal ja Soomes. Lisaks ERSOle on ta töötanud Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris ja Tallinna Kammerorkestris.

Kõrvuti klassikalise tšelloga mängib ta alates 2004. aastast ka barokktšellot ning kuulub mitmesse barokkansamblisse, sh Corelli Consort, Corelli Barokkorkester ja ansambel Floridante. Alates 2015. aastast on ta pühendunud viola da gamba õppimisele ja mängimisele ning on end sellel alal täiendanud Markus Kuikka ja Peeter Klaasi juures. 2017. aastast korraldab ja veab ta Hiiumaal toimuvat festivali “Gambavaim”.

Reinut Tepp on hinnatud klavessinist, kes lisaks muusikutegevusele mitmetes koosseisudes on tegev ka kammermuusika ja klavessiiniõppejõuna Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Reinut Tepp alustas muusikaõpinguid Tallinna 7. Keskkooli muusikaklassis, õppides aastatel 1976–1979 Samuel Lazikini juhendamisel klaverit. Õpinguid jätkusid Tallinna Muusikakeskkoolis, mille Tepp lõpetas aastal 1987 Ell Saviaugu klaveriklassis. Aastal 1993 lõpetas Reinut Tepp Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal prof. Laine Metsa juhendamisel ning aastal 1996 samas magistrantuuri prof. Laine Metsa klaveriklassis ja prof. Imbi Tarumi klavessiiniklassis. Lisaks on Tepp täiendanud end klavessinistina Huguette Dreyfusi meistrikursusel Prantsusmaal Villecroze´is.

Aastast 1987 on Reinut Tepp töötanud Ellerheina ettevalmistuskoori ja aastast 1992 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaverisaatjana. Aastast 1995 on Tepp Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli kammermuusika õppejõud, aastast 1998 klavessiini õppejõud ning on sealse barokkmuusika ansambli "Nova Casa" kunstiline juht. Samuti töötab ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Aastast 1998 on Reinut Tepp tegev kammerorkestris Kremerata Baltica, samuti mängib Tepp Kremerata Baltica Sekstetis (kunstiline juht Gidon Kremer). Ta on esinenud orkestriga arvukatel kontsertidel ja festivalidel paljudes paikades üle maailma sh Carnegie Hall, Royal Albert Hall ja Tōkyō Suntory Hall ja andnud kontserte koos nimekate interpreetidega sh Michaela Petri, Sergio Azzolini, Kalev Kuljus, Moshe Aron Epstein ja Maria Fedotova. Reinut Tepp on teinud koostööd mitmete kollektiividega sh Tallinna Barokkorkester, Rondellus, Corelli Consort, Eesti Barokksolistid ja Tallinna Kammerorkester. Tihe koostöö seob teda varajase muusika ansambliga Cantores Vagantes.

Aastal 2010 pälvis Reinut Tepp Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia silmapaistva muusikalise partnerluse eest paljudes kollektiivides.

26. aprill 2025 Hooaja lõppkontsert. Sandra Laagus (metsosopran) ja Piia Paemurru (klaver)

Sandra Laagus (1998) alustas muusikaõpinguid Häädemeeste muusikakoolis viiuli erialal ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve viiuliklassis. Samas koolis alustas ta lauluõpinguid Triin Ella ja Juhan Tralla juhendamisel. Sandra on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakaademia klassikalise laulu eriala Juhan Tralla klassis. Ooperidebüüdi tegi ta 2022. aastal Vanemuise teatris Pireti rolliga Tõnis Kaumanni ooperis “Kaubamaja”, millele järgnesid Donna Elvira Mozarti ooperis “Don Giovanni” ning Seltsidaam Eino Tambergi ooperis “Cyrano de Bergerac”. Samal aastal Kuressaares laulis ta Papagena rolli Ain Angeri eestvedamisel valminud kogupereooperis „Võluflööt”.
Hooajal 2023/24 laulab Sandra Laagus Caesari partiid Vanemuise teatris Händeli ooperi “Julius Caesar” uuslavastuses. Tema rahvusvaheline debüüt toimub Saksamaal teatris Semperoper Dresden aastal 2024, kus Sandra kanda on Mrs Smith roll Luciano Chailly ooperis “Die kahle Sängerin”. Koostöös Eesti Kontserdiga valmib 2023. sügisel Sandral Rosina roll kogupereooperis “Mängime Sevilla habemeajajat” ning detsembris soleerib ta ERSO jõulukontserdil. Ta on pälvinud 2022. aastal PLMF IV vabariiklikul vokalistide konkursil III preemia ja finalisti diplomi rahvusvahelisel vokalistide konkursil “Flame” Pariisis. 2023. aasta kevadel osales Sandra rahvusvahelisel konkursil “International Hans Gabor Belvedere Singing Competition”, kus jõudis 800 laulja hulgast poolfinaali. Ta on osalenud Perrine Madoeufi ja Ain Angeri meistrikursustel ning Nordopera programmi raames Rootsis Drottningholmi Palee Teatris barokklaulu meistrikursusel David Sterni juhendamisel (2019).

Piia Paemurru lõpetas 1986. a. Tallinna Konservatooriumi prof. Laine Metsa klaveriklassis ja kaitses magistrikraadi klaveri erialal 1999. aastal. Praegu töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana.

Paemurru on nii solisti kui ka ansamblistina esinenud Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Venemaal, Lätis ja Leedus. Kontserditegevus on teda kokku viinud selliste lauljatega nagu Eilene Hannan, Rhoda Achieng, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm, Pille Lill, Nadia Kurem, Hanna-Liina Võsa, Oliver Kuusik, Aare Saal, Kädy Plaas, Marion Melnik, Priit Volmer, Angelika Mikk, René Soom, Teele Jõks, Helen Lokuta, Pirjo Püvi, Angelika Klas-Fagerlund ja teised. Tema ansamblipartneriteks on olnud mitmed instrumentalistid, nende hulgas Mari Tampere-Bezrodny, Peeter Paemurru, Anna-Liisa Bezrodny ja Vahur Vurm.

Piia Paemurru on pälvinud mitmel lauljate võistlustel parima klaverisaatja eripreemia, sealhulgas viiel korral rahvusvahelisel Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil.

Koos Rootsi soprani Ingegerd Björklundiga on Paemurru salvestanud kaks plaati ("Cantatrice", 1997 ja "MU64", 2001), Vello Jürna ja Guido Kanguriga CD "Unuvad õhtud" (2003) ning Pille Lille, Aare Saali ja Oliver Kuusikuga "Marje Sink. Jõululaulud" (2006).