Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu

Suveaaria 2024. Kunstide süntees

L 13.7.2024 kell 20

 

Kai Kallastu, sopran
Andrus Kallastu, elektroonika
Kavas Kallastu, Nono, Saariaho

Kontserdi kestus ca 1 tund

 

Kontserdil kõlavad Andrus Kallastu 2000.aastal loodud teos Stabat Mater electronique, Kaija Saariaho 2002.aastal sopranile ja elektroonikale loodud teos From the Grammar of Dreams (Unistuste grammatikast) ja Luigi Nono sopranile ja elektroonikale 1964.aastal loodud teos La fabbrica illuminata (Valgustatud tehas).

 

"Elektroonikaga teosed on minu jaoks huvitavad, sest nad loovad suure, justkui helidega "täidetud" ruumi. Tihti on need teosed ka sisuliselt suurvormid. See ei ole pelgalt kammermuusika, see on maailma muusika kõige laiemas mõttes, milles kasutatakse nii mürahelisid kui ka inimhäält selle mikroskoopilistel piiridel." (Kai Kallastu, sopran)

 

Andrus Kallastu Stabat Mater electronique kuulub helilooja Stabat Materi tekstile loodud heliteoste kimpu. Teos on loodud Sibeliuse Akadeemia elektroonilise muusika stuudios eelsalvestatud vokaalset materjali nö süvakuulates.

 

Kaija Saariaho sopranile ja elektroonikale loodud teos From the Grammar of Dreams (Unistuste grammatikast) Sylvia Plathi tekstile mõjuvad kui viis kontrastset helimaastikku. Plathi äärmuslikult emotsionaalsed tekstid käsitlevad põgenemist hullumeelsusesse, enesehävitamist ja võitlust surmaga. Siiski õudusunenägu lõpeb elus olles ja päevavalguses.

 

Luigi Nono La fabbrica illuminata (Valgustatud tehas) sopranile ja elektroonikale (1964) on pühendatud Genova-Cornigliano Italsideri tehase töötajatele. Teos põhineb Giuliano Scabia ja Cesare Pavese tekstidel. Helilooja kasutab salvestisi Genova valtimistehasest ja elektroonilist materjali, mis põhineb Milano RAI helistuudios tehtud RAI Milano koori ja metsosopran Carla Heniuse salvestistel. Lisaks vokaalosale sisaldab audiomaterjal ka kõnehelisid fikseeritud kõnekõrgusega või ilma, sosistatud, peaaegu sosistatud või peaaegu räägitud helisid.

 

Sopran Kai Kallastu on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda oma abikaasa helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.

 

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu (1967) õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Tema loomingu võib jagada kahte stiiliperioodi. Suurem osa konservatooriumi päevil (1985–1990) kirjutatud teostest on tolle aja eesti muusikale omases neoklassitsistlikus vaimus ja kannavad modaalse mõtlemise mõjutusi. Murranguline 1990. aasta oluliste sündmustega nii eesti ühiskonnas kui ka isiklikus elus tõi Kallastu loomingusse pöörde. Sel kümnendil tegeles ta intensiivselt Arnold Schönbergi ja tema koolkonna heliloojate muusikaga ning sai tugevaid mõjutusi Helsingis õppides. Esimesed uues vaimus teosed valmisid 1990. aastate lõpupoole. Neid iseloomustab seriaalne tekstuur, väljatehnika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.

 

Pääse 15 eurot eelmüügis Piletilevis ja 20 eurot pool tundi enne kontserdi algust kohapeal (makse sularahas).

Koostöös: Kultuurkapital, Pärnu linn, Pärnu Eliisabeti kogudus, Pärnu Loomeliit, Pärnu Ooper
http://ooper.parnu.ee/