Emadepäeva kontsert Holdre Lossis

Piia Paemurru - klaver

Kristel Pärtna - sopran

Aare Tammesalu - tšello

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja.
Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose parima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof Martin Osterdagi meistrikursustel.
Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Iraanis. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), kammerorkestri ME, Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalenud mitmete muusikakollektiivide töös (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis).
Aare Tammesalu on olnud paljude eesti heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally, Marianna Liiki jt loomingut. 2010 ilmus koostöös plaadifirmaga ERES album “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusika läbi aegade. Ühtlasi on ta korraldanud heliplaatide väljaandmist.

Piia Paemurru lõpetas 1986. a. Tallinna Konservatooriumi prof. Laine Metsa klaveriklassis ja kaitses magistrikraadi klaveri erialal 1999. aastal. Praegu töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana.
Paemurru on nii solisti kui ka ansamblistina esinenud Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Venemaal, Lätis ja Leedus. Kontserditegevus on teda kokku viinud selliste lauljatega nagu Eilene Hannan, Rhoda Achieng, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm, Pille Lill, Nadia Kurem, Hanna-Liina Võsa, Oliver Kuusik, Aare Saal, Kädy Plaas, Marion Melnik, Priit Volmer, Angelika Mikk, René Soom, Teele Jõks, Helen Lokuta, Pirjo Püvi, Angelika Klas-Fagerlund ja teised. Tema ansamblipartneriteks on olnud mitmed instrumentalistid, nende hulgas Mari Tampere-Bezrodny, Peeter Paemurru, Anna-Liisa Bezrodny, ja Vahur Vurm.
Piia Paemurru on pälvinud mitmel lauljate võistlustel parima klaverisaatja eripreemia, sealhulgas viiel korral rahvusvahelisel Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil.
Koos Rootsi soprani Ingegerd Björklundiga on Paemurru salvestanud kaks plaati ("Cantatrice", 1997 ja "MU64", 2001), Vello Jürna ja Guido Kanguriga CD "Unuvad õhtud" (2003) ning Pille Lille, Aare Saali ja Oliver Kuusikuga "Marje Sink. Jõululaulud" (2006).

Kristel Pärtna alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Tõnu Klomanni klaveriklassis. Aastal 2000 õppis ta laulmist Urve Tautsi juures Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ettevalmistuskursustel ning jätkas lauluõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Rostislav Gurjevi lauluklassis, omandades magistrikraadi 2011. aastal. Aastatel 2009–2010 õppis Kristel Pärtna Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni juhendamisel.

Tema ooperirollide hulka kuuluvad Norina (Gaetano Donizetti „Don Pasquale“), Marfa (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“), Gilda (Giuseppe Verdi „Rigoletto“), Christel (Carl Zelleri „Linnukaupleja“), Adina (Donizetti „Armujook“), Armida (Georg Friedrich Händeli „Rinaldo“), Kleopatra (Händeli „Julius Caesar“), Leonora (Paul Hindemithi „Pikk jõulueine“), Proua Hõbekurk (Wolfgang Amadeus Mozarti „Teatridirektor“), Mercédès (George Bizet’ „Carmen“), Violetta (Verdi „Traviata“), Susanna (Mozarti „Figaro pulm“), Lagle (Rasmus Puuri „Pilvede värvid“), Oscar (Verdi „Maskiball“) ning I lilleneiu (Richard Wagneri „Parsifal“). Samuti on ta üles astunud mitmes kontsertettekandes, sh Zdenkana (Richard Straussi „Arabella“), Modistina (Straussi „Roosikavaler“) ja Clotildena (Vincenzo Bellini „Norma“).