Giidituurid Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis

 

Holdre mõisas asuv Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum toob koos helilooja ja klaverientusiasti Alo Põldmäega kuulaja-vaatajani 3 giidituuri, kus lisaks pillide imetlemisele on võimalik Põldmäe käe all kuulata vähemalt kümne Eestis peene käsitööna valmistatud klaveri kõla. Giidituurid 7.-9. augustini 2024 algavad iga päev kell 12 holdre mõisa fuajees, tuuri pikkus on 1 tund ja 15 minutit.

 

Eesti klaveritööstuse pikk ja värvikas ajalugu on üks meie suurtest imedest. Juba pea 250. aastat tagasi valmistati siin esimene klaver ja sealt alates on Eestis neid imelise kõlaga pille valmistanud üle 80 erineva tootja. Kui juurde arvata ka klaverite eriliigid (n: tahvelklaver, pianiino, kabinetklaver, kontsertklaver), ulatub pillide arv 130-ni. Eesti klaverid ei ole läbi ajaloo tuntud mitte ainult kvaliteetsed ja head instrumendid, vaid sageli ka tõelised kunstiobjektid oma detailirohkete ja peenete kaunistustega. 

 

Muuseumi rajajal Alo Põldmäel tekkis mõte klaverimuuseumiks 2000. aastal, kui Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ning Eesti Kontserdi koostööna korraldati festivalil “Klaver” näitus “Eesti klaver” 25 eksponaadiga. Näitus sai palju tähelepanu ja selgus, et inimeste käes on veel palju vanu eesti klavereid. 2004. aastal leidis Põldmäe aga Saksamaal välja antud leksikoni, mis väitis ekslikult, et “Estonia” klavereid toodetakse Moskvas. Selle valeinfo kummutamiseks ja eesti klaveriehituse varjusurmast välja toomiseks asutati 21. mail 2005 SA Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum.

 

Alates 2013. aastast on Eesti klaveriehituse grand old man’i Ernst Hiisi sünnikohas Tartu külje all Luunjas klaverimuuseumi filiaal, kus on välja pandud 14 instrumenti – seegi on omamoodi fenomen, et enne avati filiaal, kui muuseum ise! 

 

Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum asub Holdre mõisas, mis on üks kaunimaid juugendstiilis ehitisi Eestis. Alates 2004. aastast on mõis olnud Vahur Kivistiku omanduses ja see on osaliselt restaureeritud muuseumiks, kus on välja pandud 28 instrumenti. Praegune ekspositsioon koosneb peamiselt Eesti pillimeistrite toodangust, kuid sisaldab ka oluliste eesti teadlaste ja kultuuritegelaste instrumente, nagu Tartu ülikooli professori Harald Keres’e “Bechstein” ja endise rektori Johan Kõpu “Becker”. 

 

Holdre mõisa naabruses asuvad Mulgi elamuskeskus ja Taagepera loss, mis mõlemad pakuvad lisaks klaverimuuseumile suurt avastamisrõõmu. 

 

Giidituurid Alo Põldmäega kuulub programmit “Pühendusega Eesti klaverile”, mis on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Lisaks giidituuridele toimuvad 9. augustil Tõnu Naissoo kontsert “Klaveriga Emajõel” Luunja vallas Emajõe-Suursoo Keskuses ja 10. augustil suurejooneline kontsert “Pühendusega Eesti klaverile” Luunja roosiaias.