Noor kväär jookseb kodunt ära, et suunduda suurlinna, kus ta kedagi ei tunne. Seal saab ta kokku noorukitega, kes on samamoodi tulnud Manilasse õnne otsima. Selleks, et hinge sees hoida osutavad noorukid kiimas vanameestele seksuaalteenuseid. Kui üks neist sureb, otsustatakse üheskoos, et tuleb täita lahkunud sõbra viimane soov – olla taas kodus. Algab teekond. Filipiinide kinotoodangus on üllatavalt palju filme, millele võib kleepida külge LGBTQ+ sildi. Nende seas on omakorda palju selliseid, mis ületavad kunstiväärtuselt oluliselt Filipiinide ülejäänut laiatarbe filmivalikut. Sellisena eristub selgelt ka Petersen Vargase film. Noormeeste kogetud suurlinna pahed on pelgalt taust. Esile kerkib palju olulisem. Vajadus kuhugi kuuluda, sõprus ja muud eetilised kategooriad, millel pole midagi ühist seksiga. Suurepärane näitlejate ansambel, vaimustav dünaamiline kaameratöö. Muusika toetab süžeed ja režissöör tekitab oskuslikult vaatajates siirast kaasaelamist jutustavale loole. Mihkel Möölman

Ürituse koduleht: https://poff.ee/film/mnel-htul-tahaksin-jalutada