Südamehääl viib õige teeni ehk lugu Roberta Vainost
Näitlemise ja muusikaga tegelemine ei olnud aga Roberta esimene valik. “Ma kasvasin üsna praktilises ja mitte nii loomingulises keskkonnas. Lapsest saati oli mul see uskumus, et minust tuleb mingisugune riigiametnik. Juba kaheaastasena hakkasin ma arutlema igasugustel maailmateemadel ja mind huvitasid noorest saati suhted - mulle meeldis rääkida nii abieludest kui ka rahvusvahelistest suhetest,” selgitab ta.
Tee muusika juurde tuli Roberta jaoks intuitiivselt. “11-aastasena, oskamata üldse klaverit mängida, läksin klaveri taha klimberdama ja kuna ma olen hästi emotsionaalne inimene, siis kui mingit emotsiooni kogen, tuleb mul kergesti tunne, et pean selle endast välja saama,” meenutab ta aega, mil sündisid tema esimesed laulud. “Need olid alati väga dramaatilised ja pärast nende lugude kirjutamist tundsin tõelist vabanemist,” selgitab ta.
Tol hetkel ei osanud Roberta veel aimata, et tema tulevik muusikaga seotud saab olema, kuid juba mõne aja pärast leidis ta võimaluse kitarritunde võtma hakata. “Mul on selline uskumus, et kõik asjad, mis on päris ja õiged, sünnivadki täiesti tühjast kohast - nendel ei ole mingit sunnitust,” selgitab ta. Tänaseks on Roberta end muusikaliselt arendanud sinnamaale, et annab ise noortele klaveritunde ning lõi hiljuti ka Mélodie May nimelise bändi.
Lisaks muusikale on noore laulja elus märgilisel kohal ka näitlemine, mille vastu tekkis tal huvi juba väiksena. “Muusikaga oli mul alati see idee, et see on üks tegevus, mis saadab mind läbi elu ja ma olen oma hingelt muusik, aga see on miski, mis ei pea kunagi teisteni jõudma. Näitlemine oli aga päris noorest saati asi, mida ma päriselt tahtsin teha,” selgitab ta.
Kuigi Roberta teadis sisimas, et laval olemine on tema südameasi, hakkas ta aktiivselt näitlemisega tegelema alles gümnaasiumis. “Ma olin vist 18-aastane, kui alustasin igasugu imelikes reklaamides - kardinareklaamides,” meenutab ta. Peale kooli lõppu kandideeris ta ka kahel korral lavakasse, millest ühel ta ka viimasesse vooru jõudis. “Kui ma läksin lavaka katsetele, siis see ei olnud tegelikult minu jaoks küsimus, et minust saab näitleja. See oli selline automaatne tunne, et ma olen selleks sündinud ja pean sellega tegelema,” selgitab ta.
Tulevikus soovib noor muusik ja näitleja luua vabakutselistele näitlemishuvilistele oma teatri.“Mul on väga suur soov rajadagi sellistele inimestele, nagu mina, keda on nii palju ja keda ma olen aastate jooksul kohanud väga tihti - noored inimesed, kes on tegelikult väärt seda karjääri ja elukutset, noored, kes mingitel erinevatel põhjustel ei ole kooli läinud või sisse saanud ja kellel on tugev süda ning hing seda tegema - oma teatri oma lavastustega,” selgitab Roberta.
Uue teatri projekt jõuab hea õnne korral suurema publiku ette juba tuleval sügisel, seega soovime Robertale palju jõudu ja jaksu oma unistuste elluviimisel! Teiega kohtume juba järgmisel kolmapäval!