Võrkpalluriks sündinud ehk lugu Kärt Untist
.jpeg)
Kärt Unt on tüdruk, kelle kohta võib öelda, et ta on võrkpalluriks sündinud. Oma sportlase karjääri algust on tal raske määratleda, sest pall anti talle kätte kohe, kui selleks esimene võimalus tekkis. Ta on tüdruk, kes teab, et elu ei tasu võtta liiga tõsiselt ning oma eluterve suhtumisega on ta leidnud ideaalse tasakaalu töö, kooli ja võrkpalli vahel. Kärdi koduklubiks on TalTech Volleyball, millega tänavu kõikidele teistele naiste saalivõrkpalli klubidele silmad ette tehti. “Kõige suuremad saavutused on selle aasta omad - kolm tiitlit, mida on Eestis võimalik saada: karikavõitja, Balti liiga meister ja Eesti meister,” selgitab noor sportlane. “Ma varasemalt ei olnud Balti ega Eesti meister, aga karikafinaali olin ma juba ühe korra võitnud,” meenutab Kärt.
Tee meistritiitliteni pole olnud kerge, sest higi ja pisaraid on valatud kõvasti - on vahetatud klubisid, harjutatud igal vabal sekundil ning mis kõige tähtsam, leitud treeningute jaoks aega nii töökoha kui ka kooli kõrvalt. “Me teeme trenni viis korda nädalas ning tavaliselt on nädalavahetustel mängud,” selgitab Kärt, kes lisaks võrkpalli mängimisele töötab audiitorina ning on omandanud bakalaureuse kraadi majanudusteaduskonnas.
Kuigi Eestis ei ole naistel võimalik profitasemel võrkpalli mängida, ei heiduta see noort sportlast. “Meie palganumber on ilus ümmargune null, aga see-eest on meie tasuks emotsioonid,” räägib Kärt särasilmi. Õnneks saavad naisvõrkpallurid aga pidevalt välismaal mängimas käia ning oma oskuseid seal proovile panna. “Meil on Leedu ja Lätiga ühisliiga moodustatud ja siis käime nendega iga aasta mitmeid kordi mängimas.” Samuti on plaanitud korraldada liigamänge Soomes.
Välismaa suuri võrkpallivõistlusi on väisanud ka Kärdi vanemad, kes on samuti eluaegsed võrkpallurid ning kes kohtusid tänu spordile. “Minu suurimad eeskujud on mu isa ja ema. Nad mängivad võrkpalli siiani ja on väga heas vormis. Lisaks on nad käinud rannavõrkpalli veteranide maailmameistrivõistlustel ja on mõnes mõttes ikkagi profid,” selgitab Kärt uhkusega.
Nendele noortele tüdrukutele, kes unistavad profitasemel võrkpalli harrastamisest, soovitab Kärt järgmist: “Tuleb väga kõvasti tööd teha, ka iseseisvalt, sest alati ei saa treenerile lootma jääda. Me ei ole veel Eestis nii arenenud, et teha väga individuaalset trenni, seega peab ise teadma, mida sa tahad.” Kuigi Eesti on võrkpalluritele väga hea hüppeplatvorm, tuleks noore sportlase soovitusel ühel hetkel siiski välismaa poole vaadata.
Soovime Kärdile jõudu ja jaksu, et võrkpalliga veel pikalt edasi tegeleda ning Eestit uhkusega esindada! Uus Noor Tegija on teie ees juba uuel kolmapäeval!