Giselle. A. Adami ballett. Pensionäri soodustus

Kumb ulatub hauast kaugemale, kas kättemaks või armastus?

GISELLE

Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges’i, Théophile Gautier’ ja Jean Coralli libreto Heinrich Heine ainetel

Maailmaesietendus 28. juunil 1841 Salle Le Peletier’s Pariisis

Esietendus 5. aprillil 2024 Rahvusooperis Estonia

Võimas lugu igihaljastel teemadel 1940. aastate maailmas.

Alla 14 mittesoovitatav. Lavastuses kasutatakse strobovalgust, kõlavad püssipaugud. 

Kestus 1 h 55 min, ühe vaheajaga

Koreograaf ja lavastaja: Michael Pink (Inglismaa)

Põhineb Northern Ballet Theatre’i lavastusel: lavastaja Christopher Gable ja kunstnik Lez Brotherston

Originaalkoreograafia: Jean Coralli ja Jules Perrot

Muusika: Adolphe Adam, arranžeering Gavin Sutherland

Muusikajuht ja dirigent: Mikk Murdvee

Dirigendid: Lauri Sirp, Jaan Ots

Kunstnik: Reili Evart

Valgus: Rasmus Rembel

Michael Pink on loonud Adolphe Adami „Giselle’ist“ puudutava ja tänapäevase adaptatsiooni, mis põhineb Jean Corelli ja Jules Perrot’ originaalkoreograafial. Ühendades klassikalist ja kaasaegset koreograafiat, mõtestab Pink sügavuti inimeksistentsi olemust ja jutustab haaravalt balletiliteratuuri ühe romantilisema armastusloo.

Pink toob tegevuse kaasaegsemasse keskkonda, rääkides loo armastusest, petmisest, kättemaksust ja andestusest. „Tõstsin tegevuse sajandi võrra hilisemasse aega, et luua publiku ja teose vahel sügavamat emotsionaalset sidet. See on klassikaline lugu igihaljastel ning võimsatel teemadel kaasaegses maailmas.“

Pinki „Giselle“ toimub 1940. aastate getos, lisades loole veel ühe mõttetasandi. Vaataja satub II maailmasõjaaegsete rahutuste keerises vaevlevasse Euroopasse, kus petmine ja andestus omandavad hoopis teise, süngema tähenduse. Nagu originaalis, on loo keskmes andestus. Kaks eri maailmadest noort, Giselle ja Albrecht suudavad sõjakoleduste kiuste leida teineteises sügava armastuse. Albrecht aga petab Giselle’i. Ta palub neiult andestust, kuid tema südant rõhub lisaks süüle truudusetuse pärast ka süü iseloomutuse pärast – ta ei suuda vastu panna klassiühiskonna survele ning sõjaraskustele. Lavastaja tõlgendus on üheaegselt õrn, võimas ja mõtteainet pakkuv.